Suhkruprintsessi äratamine 4-kuusest unest ehk aprillikuu mõtted
25. APRILL Viimastel päevadel ja nädalatel on kuidagi juhtunud nii, et mitmed inimesed on küsinud, millal juba uut postitust lugeda saab või ootamatutes olukordades teada andnud, et nad loevad mu blogi. Ma siiani ei suuda kunagi seda üllatust ja head meelt tagasi hoida, kui keegi seda ütleb. Justkui võiks ju olla harjunud, et peale kohe 14 aastat selle blogi pidamist olen korduvalt neid lauseid kuulnud ja vaatajate number näitab ilmselgelt, et sajad ja sajad ning kohati ka tuhanded inimesed satuvad siia Suhkruprintsessi lehele minu kirjutatut lugema. Siiski on iga kord tunne, nagu kuuleks esimest korda - sulmad löövad särama, suunurgad ulatuvad kõrvade taha (nagu mu issi ikka ütleb, siis klemm on tonnil, hihi) ja tuju on hetkega nii hea. Uskumatu on mõelda, et 2019. aastal isegi võitsin Eestis selle blogiga eluliste blogide kategoorias esimese koha. Kutsuti isegi lavale ja pidin mikrofoni paar sõnagi ütlema, et oma tänulikkust väljendada. Sellest hetkest ma muidugi midagi ei mäleta,